Priit, spriit, pirk või pirkel

Eesti Entsüklopeedia Mereleksikon defineerib - "Priitpurje tagumine ülanurk sirutatakse välja priidi ehk pirgi abil, mille alumine ots toetub trosstropile mastil."

Tänapäeval kasutuses olevatest priitpurjega jahiklassidest on kahtlemata populaarseim "Optimist", mida toodetakse nüüdisajal tööstuslikult igal aastal 30 tehases 3000 paati aastas. Wikipedia pakub välja, et praeguseks on kasutusel üle 150 000 Optimisti, mis teeb sellest maailma kõige populaarsema paadiklassi. 

Allikate kaalukuse poolest võib Eesti Entsüklopeediat lugeda autorite kolleegiumi poolest ilmselt eesti autoriteetsemaks. Mereleksikon on Eesti uuema aja kaalukaim mereteemaline leksikon, mis ilmus pabertrükis 1996. aastal, kuid mille veebiversioonis sisalduvad 4200 artiklit on hiljem täiendatud, ristseostega konteksti seatud ning lisatud viiteid mujal veebis asuvatele mereteemalistele materjalidele.

Priit ja priitpuri olid defineeritud ka "Purjetaja sõnaraamatus" (A. Tetsmann ja H. Lind 1980). Sprit rigging - priittaglas, pirktaglas. Neljakeelse sõnaraamatu üheks heaks küljeks on võrrelda võõrkeelsete terminite sarnasust ja uurida eestikeelsete nimetuste algupärasid. Selle mõtte valguses tasub kindlasti tähele panna ka sakeelset terminit "spriettakelung".

Sõnaraamatute kõrval on keeles terminite "õigsuse" määramiseks väga kaalukaks argumendiks ka erialainimeste kasutusharjumused ja ühe või teise sõnavormi

sageduse analüüs. Tänapäeval annab selleks suurepärase võimaluse Google otsingutulemuste võrdlus. Nii sõnad "priit" kui ka "spriit" kattuvad liiga suures ulatuses nimedega Priit ja Spriit, siis tundus sageduskontrolliks parem kasutada sõnu "priitpuri" ja "spriitpuri". Kuna nii Mereleksikonis kui H. Linnu sõnaraamatus oli ära toodud ka "pirkpuri", siis lisasin võrdluseks ka selle.

Tulemused tulid:

• Priitpuri - 430 kasutusjuhtu
• Spriitpuri - 22 tulemust ja
• Pirkpuri - 6 otsinguvastet

Keele demokraatliku olemuse najal tekib siin paradoks - leksikoni ja sõnaraamatute põhjal võiks arvata, et priit ja pirk on "õiged" ja spriit eesti keeles täiesti defineerimata. Seevastu spriit on reaalses kasutuses pirki edestamas.

Priit ja spriit - etümoloogia

Etümoloogiasõnastik kahjuks ühtegi seletust ei anna, kuid nii ingliskeelne "sprit" kui ka saksakeelne "spriet" on kõlaliselt sarnased. Päritolu kinnitab ka Eesti Keele Instituudi "Võõrsõnade leksikoni" veebiversioon, milles on sõna "priit" täiesti olemas ja välja pakutud, et see tuleneb saksakeelsest algvormist. Hoolimata sellest, et tänapäeval tehakse priidid alumiiniumist ja süsinikust, on väja toodud ka algsemalt arhailine sõnaseletus: "purje välisserva sirgena hoidev puu".

Priidi ja spriidi teema lõpetuseks on siis selge, et eesti keeles on valdavam priit ja spriit on uuemal ajal rohkem käibel ingliskeelse toorlaenuna. Viimane on ka täiesti mõistetav, sest paljud purjetamishuvilised on endale soetanud Saksamaal ja Inglismaal välja antud käsiraamatuid ja neid lugedes võivad terminid väga lihtsalt segi minna ka kõige parema keelevaistuga purjetamishuvilistel.

Pirk ja pirkel

Kuna pirgi ja pirkeli näol on tegemist priidist märksa arhailisema nimetusega, siis ei ole neid ei õigekeelsussõnaraamatus ega seletavas sõnastikus mainitud. "Mereleksikonis" kui ka "Purjetaja sõnaraamatus" on pirk, pirkpuri ja pirktaglas siiski sees, siis tasub nende kohta pisut edasi uurida. Kuna leksikoni kirjelduses oli, et priitpuri levis Eesti mererandadel vanema raapurje asemel 19. sajandil, siis on täiesti loomulik, et tuleks esmalt vaadata Läänemaa ja suuremate saarte poole.

Mitte ainult Hiiumaal

Pirk oli lisaks saarte murdele kasutusel ka läänemurdes ja keskmurdes.

Pirkel Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikul

Kui pirk oli kasutusel Hiiumaal ja selle ümbruses, siis "pirkel" oli levinud kaugemalgi, näiteks Kuusalus, Haljalas ja Jõhvi kandis. Samas kasutati seda ka Saaremaal Mustjala ja Pöide kandis üsna paralleelselt pirgiga.

Pirk oli rikka tähendusega sõna

Kõla poolest on pirk küllalt jõuline, siis pole ka imestada, et see oli kasutusel üsna mitmes tähenduses. Lisaks "purjeridva" tähendusele oli see ka kasutusel tegusõnana, pirkama tähistas näiteks vandumist.

Vadja pirkkel

Kiigates ida poole, siis oli vadjalastel pirgi või pirkeliga samas tähenduses kasutusel sõna pirkkel. Kuna tegemist oli samuti rannikurahvaga, siis on murdesõnastikus ära toodud nii pirkkeliika (pirkelpuri) kui ka kui pirkki-valli (pirkvall).

Kiikame kaugemale

Kui oleme juba vadjalasteni jõudnud, siis pole sugugi paha korraks ka Soome

põigata. Sealne "piikki", mille otsene tähendus on "ora" sobib nii kõlalise sarnasuse kui ka tähendusliku kattuvuse poolest priidiga päris hästi.

Loole paneb punkti veel norrakeelne tegusõna "pirke", mille otsene tähendus on "torkima", näiteks "pirke seg i tennene" tähendab hambaid torkima.

Sugugi üllatav pole, et loo autoril oli esmaselt sõna "pirk" lugedes vaimusilmas peenike hambatikk. Siis ei olnud otsingutega veel norra keeleni jõudnud aga küllap kostus pirk selletagi üsna sarnaselt sõnadega "piik", "ork" aga ka "pird" ja "pilbas".

Kokkuvõtteks

Keeleliselt korrektne oleks seega kõige autoriteetsemate allikate põhjal kasutada sõna "priit" aga sugugi vale pole ka arhailisem ja sellest märksa kauem kasutusel olnud "pirk". Mõistagi võib igaüks nimetada asju nii nagu tahab ja ega "ritv", "puu" või "ora" sisulises mõttes nii väga valed ei olegi (kuigi ei kõla nii asjatundlikult).